Temdeglel

• Margaash mash hariutslagatai udur. Busdyg ungursnuur n nasan turshid n yallaj bolohgui. Bolomj olgoh n zuitei. Uchir n ene tohioldold ter dahij tiim aldaa davtahgui gedgiig n medej bna. Mun aldaa ashig daguulah n bii. Uhaantai hunii ungursnii aldaa unuugiin haritsangui davuu tal n bolchihdog.
• Soninoos togtmol jolooch bolson. Ug n bi 2004 ond 18 hurenguutee joloony kurs tugssun yum. Neg heseg mashin barih jigteihen horhoitoi bsan ch daanch ter ued nadad mashin bsangui. Eej aavyn mashinyg neg heseg tsaraichilj bgaad tegeed huvi tavilantaigaa evlersen geh uu de. Er n bi davhih durtaim shig bgaam. Mashin gedeg er hun moritoi bh yostoi gedeg shig suuri heregtsee yum da.
• Umnu n bi etseg eheesee tusdaa garsan bsan hun. Tur zuur geed tegeed ter tur zuur n barag hoyordoh jildee orj bgaa bolohoos bish. Minii nasan deer eej aavtaigaa hamt bna gedeg bas asuudaltai bh yum. Yalt ch ugui bi uur ue, bi uur hun, bi uur amidraltai gedeg n medregddeg. Namraas dahiad tusdaa garahaar bolloo. Eej aav bol baigaad l bval bailgaad l bh sonirholtoi n todorhoi bna.
• Neg heseg humuusiig tanisnaas hoish sonin sanagdaad baidag bolloo. Odoo orognogchid, zavshaanchid gemeer ch yum uu. Gadnaa jigteihen eyeldeg bolovson, soyoltoi, setgel zurhtei, medremjtei negen. Tegehdee ene bol ter hun mun chanaraaraa bish. Dotor n pad haranhui setgel, amia hoohoilson archaagui bodol gun bat nevchsen ch gadnaa yarvaishiigeed sain hunii durd togloj ashig honjoo unagahyg husdeg humuus gemeer yum uu da. Yahaaraa bi tiim humuusiig tiim gej medeed bdag bolchihov buu med. Niigmiig, huniig tanih chadvar min onovchlogdood bna uu tuuruud bna uu medehgui yum da.
• Ireh doloo honogyn eheer (bur todruulbal Yalaltyn bayaraar) negen chuhal hun mongold ailchilna. Ailchlalyn ued n bi tusgai hutulburtei amidrana gedgee medej bna :D